Eile käisin jooksmas. Kuna koju jõudes vihma sadas, siis otsustasin jooksu jätta hilisema õhtu peale. Koristasin kodu, pesin pesu, käisin Mähel maasikaid korjamas ja vaatasin üle, kas venna kass on söömas käinud. Jooks jäi üsna hilja peale ja kuna oli hästi pilvine õhtupoolik, siis oli ka üsna pime ja hall, mis oli veidi sünge. Aga sundisin end kella poole 10 ajal siiski minema ja otsus oli õige.
7,5 km ringi tegin. Temperatuur oli mõnus jahe ja uduvihma sain ka. Aga see oli päris mõnus.
Taaskord tõmbasid paar laulu playlistist meeleolu ja motivatsiooni lakke - nt õhtuses inimtühjas tuulevaikses mererannas joostes kuulasin
Prince´i "I wanna be your lover" ja niii hea tunne tekkis sisse :) Veidi hiljem tundsin
Keane´i "Silenced by the night"´i kuulates justkui maailma tipus ja kõigeks võimelisena. Sellistel hetkedel tekib vaatamata hallist ilmast tunne, et elu on ilus! Ja lõpukilomeetril utsitas
Calvin Harrise "Let´s Go" tempot tõstma!
Muusika on täiesti imeline!
Täna tahaks ka jooksma minna, ehk õnnestub täna veidi pikemat distantsi kapata :) Eks oleneb palju enesetundest ja see sõltub omakorda nii temperatuurist kui ka nt sellest, kas ja millal olen õhtusööki söönud. Eile oli jooksu alguses üsna raske tunne, aga pulss oli üllatavalt hea.
Märkus endale: pean jälgima, et jooksu teises pooles pulss palju ei tõuseks.
Olen viimaste jooksude ajal märganud, et mängin lugusid sõrmedega kaasa, justkui mängiksin noote klaveril või viiulil :) See toimub täiesti automaatselt, ükshetk lihtsalt teadvustasin seda endale. Naljakas ja samas huvitav, kuidas endine viiulimängija minus välja lööb! :D
Kaal on veidi liikunud allapoole, kuigi hetkel nii vähe, et see tegelikult ei vääriksi vist erilist mainimist :D Aga no siiski... :)